Maive Ottase, Sirje Velsbergi ja Ants Ainsoni Notaribüroo / Telefon: +372 6612 408 / Faks:+372 6612 401 / E-post: notar@ravala.not.ee

Notaribüroo avatud tööpäevadel kell 9-17 / Rävala pst 2 / Kivisilla 8 - IV korrus, 10145 Tallinn, Harjumaa 

Volikiri

Volitus on tehinguga antud esindusõigus, mis teeb võimalikuks tehingu tegemise esindaja kaudu, juhul kui füüsiline isik ise või juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, kes soovib teha tehingut, ei saa tehingu tegemises isiklikult osaleda. Juhul kui esindajale on antud tehingu tegemiseks volitus ja esindaja teeb tehingu esindatava nimel, siis kehtib volituse alusel tehtud tehing esindatava suhtes täpselt selliselt nagu oleks esindatav ise selle tehingu teinud.

 

Volituse andmine toimub tahteavalduse tegemisega isikule keda volitatakse või kolmandale isikule, kelle suhtes volitus peab toimima, või tehakse volituse andmise kohta avaldus avalikkusele. Volituse võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule. Volituse andmisel mitmele isikule, on võimalik määrata, kas esindajad esindavad esindatavat ühiselt või iga esindaja eraldi. Esindatav võib volituses anda esindajale edasivolitamise õiguse. Samuti võib volituses anda esindajale õiguse teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajaks esindaja samaaegselt on.

 

Volituse võib anda vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud vormis). Kuid juhul, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis.

 

Volituse sisu ja ulatuse määrab volitaja volituse andmisel. Esindajal võib lubada teha tehinguid tema äranägemise kohaselt, kuid vajadusel on võimalik esindaja õigusi tehingute tegemisel piirata esindatava poolt määratud tingimustega (tehingu tegemise tähtaeg, tehingu hind, muud tingimused).

 

Siiski ei ole volituse alusel võimalik teha kõiki tehinguid. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tuleneda seadusest või poolte kokkuleppest. Volituse alusel ei saa teha testamenti, sest vastavalt pärimisseadusele teeb testaator testamendi isiklikult. Samuti ei ole volituse alusel võimalik sõlmida abieluvaralepingut, sest vastavalt perekonnaseadusele, tuleb abieluvaraleping sõlmida isiklikult.

 

Kinnisasjade võõrandamise, koormamise, jagamise või muul viisil käsutamise volikirja andmiseks tuleb volitajal pöörduda notari poole, sest vastavalt seadusele peavad eelnimetatud tehingud olema tehtud notariaalselt tõestatud vormis. Volikiri peab olema notariaalselt tõestatud ka pärimismenetluses osalemiseks, äriühingu asutamiseks, osaühingu osa võõrandamiseks, esindatava pangaarve kasutamiseks, esindatavale väljamaksmisele kuuluva pensioni vastuvõtmiseks ja mitmete muude tehingute tegemisel.

 

Volikirja vormistamiseks notari juures tuleb volitajal notarile esitada esindaja täpsed isikuandmed ning täpsustada esindaja vahendusel teha soovitava tehingu sisu. Volikiri vormistatakse kahes originaaleksemplaris, millest üks jääb notari arhiivi, teine aga väljastatakse volitajale. Kui volitaja või volitatu volikirja originaali kaotab, on tal küll võimalik saada notarilt kinnitatud ärakiri volikirja originaalist, kuid uut originaali samast volikirjast enam teistkordselt ei väljastata.

 

Kui volitus oli antud kindlaksmääratud tähtajaks, siis lõpeb volitus selle tähtaja möödudes. Volitaja võib volituse lõppemise seada sõltuvusse mingist tingimusest. Volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Volitus lõpeb ka siis kui esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb või kui esindatav sureb või kui kuulutatakse välja esindatava pankrot. Volitus lõpeb ka volituse tagasivõtmisel.

 

Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, ja seda ka siis kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Pärast volituse lõppemist tuleb esindajal volikiri esindatavale tagastada. Kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Kui notari poolt tõestatud volituse andja soovib volituse lõpetada, kuid mingil põhjusel ei ole tal võimalik volikirja tagasi võtta, siis tuleb tal pöörduda notari poole, kes tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks. Seejärel avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded volikirja kehtetuks kuulutamise kohta vastav teade. Kümne päeva möödumisel pärast teate avaldamist muutub volikiri kehtetuks. 

 

Notariaalset vormi nõudvate tehingute tegemisel saab kasutada välisriigis väljastatud volikirja, kui selle on tõestanud või kinnitanud välisriigi ametiisik, kes kuulub justiitsministri poolt kehtestatud välisriikide ametiisikute loetellu, kelle tõestatud volikiri on võrdne Eesti notari tõestatud volikirjaga (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112010005).

 

Kui riik, kus volikiri on antud, on avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi 1961. a konventsiooni (nn apostillikonventsioon) liige, on vajalik, et volikirja tõestanud ametiisiku allkiri oleks kinnitatud apostille’ga (tee lingina). Konventsiooniga liitunud riikide staatuse tabelit saab vaadata siit http://www.hcch.net/index_en.php?act=conventions.status&cid=41. (Tabel juurde)

Kui riik, kus volikiri on antud, ei ole eespool nimetatud konventsiooni liige, on vajalik, et volikirja tõestanud või kinnitanud ametiisiku allkiri oleks legaliseeritud asukohariigi välisministeeriumi ning ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt.

 

Kui volikiri on tõestatud riigis, millega Eesti Vabariik on sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu, siis sellises riigis (Vene Föderatsioon, Ukraina, Leedu Vabariik, Läti Vabariik, Poola Vabariik) tõestatud volikirja saab Eestis kasutada täiendava legaliseerimiseta või apostille’ga varustamiseta.