Lepingute tõestamine
Notar tõestab erinevaid müügilepinguid (näiteks kinnisasja, osaühingu osa müügilepinguid). Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Samuti tõestab notar vahetuslepinguid, mille puhul kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatut ning eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete (kinnistute, korteriomandite, osaühingu osade) hind on võrdne. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana.
Veel tõestab notar kinkelepinguid (kinnistute, korteriomandite, osaühingu osade jne). Kinkelepingus võib kingisaajale ette näha ka koormisi või kohustusi (näiteks kingisaaja kohustus hoolitseda kinkija eest, viia teda arsti juurde ning tuua talle poest esmatarbekaupu jne). Kinkelepingust võib kinkija hiljem taganeda, kui kingisaaja on näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kingisaaja jätab täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
Kõigi nende lepingute sõlmimisel on oluline teada, et müüja/kinkija vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Ostjale/kingisaajale üle antav asi peab vastama lepingutingimustele eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse osas, samuti ei tohi olla mingeid kolmandate isikute õigusi, milledest müüja/kinkija ostjat/kingisaajat ei ole informeerinud.
Hüpoteek
Hüpoteek on kinnisasja pant. Kõige sagedamini seatakse hüpoteeke laenude tasumise tagamiseks. Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust.
Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel (näiteks laenu tagastamata jätmisel) kinnisasja sundmüüki ning saada seeläbi kätte kuni hüpoteegi summa ulatuses võlgnetav summa. Hüpoteegiga võib tagada mistahes isikute mistahes kohustusi, kaasa arvatud selliseid, mis võivad tekkida tulevikus. Hüpoteegi seadmist ning hüpoteegiga tagatavate nõuete määramisel on soovitav olla ettevaatlik ning tingimused ja nende tagajärjed hoolikalt läbi mõelda.
Hüpoteegi olemasolu ei takista kinnisasjaga edasiste tehingute tegemist – näiteks kinnisasja müüki, kuid ilma hüpoteegipidaja osaluseta tehingus hüpoteek ei lõppe ega muutu.
Seetõttu kaasatavad müüja ja ostja näiteks hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügiks tehingusse reeglina ka hüpoteegipidaja. Sõltuvalt sellest, kuidas rahastab ostja kinnisasja ostu, võib olla otstarbekam hüpoteegi lõpetamise asemel see hoopiski loovutada ostja laenuandjale või kui ostja peaks kasutama müüjaga sama laenuandjat, siis muuta vaid hüpoteegiga tagatavaid nõudeid.
Hüpoteegi seadmise ja muutmise kokkuleppe peab tõestama notar. Hüpoteegi summa ja hüpoteegipidaja kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Hüpoteegi kustutamise avalduse võivad kinnisasja omanik ja hüpoteegipidaja esitada kinnistusosakonnale kinnistuportaali kaudu (eeldab interneti ja isikutunnistuse kasutamise võimalust ja oskust) või allkirjastada ja edastada vastava avalduse notari vahendusel.