Hüpoteek on kinnisasja pant. Kõige sagedamini seatakse hüpoteeke laenude tasumise tagamiseks. Hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust.

Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel (näiteks laenu tagastamata jätmisel) kinnisasja sundmüüki ning saada seeläbi kätte kuni hüpoteegi summa ulatuses võlgnetav summa. Hüpoteegiga võib tagada mistahes isikute mistahes kohustusi, kaasa arvatud selliseid, mis võivad tekkida tulevikus. Hüpoteegi seadmist ning hüpoteegiga tagatavate nõuete määramisel on soovitav olla ettevaatlik ning tingimused ja nende tagajärjed hoolikalt läbi mõelda.



Hüpoteegi olemasolu ei takista kinnisasjaga edasiste tehingute tegemist – näiteks kinnisasja müüki, kuid ilma hüpoteegipidaja osaluseta tehingus hüpoteek ei lõppe ega muutu.
Seetõttu kaasatavad müüja ja ostja näiteks hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügiks tehingusse reeglina ka hüpoteegipidaja. Sõltuvalt sellest, kuidas rahastab ostja kinnisasja ostu, võib olla otstarbekam hüpoteegi lõpetamise asemel see hoopiski loovutada ostja laenuandjale või kui ostja peaks kasutama müüjaga sama laenuandjat, siis muuta vaid hüpoteegiga tagatavaid nõudeid.



Hüpoteegi seadmise ja muutmise kokkuleppe peab tõestama notar. Hüpoteegi summa ja hüpoteegipidaja kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Hüpoteegi kustutamise avalduse võivad kinnisasja omanik ja hüpoteegipidaja esitada kinnistusosakonnale kinnistuportaali kaudu (eeldab interneti ja isikutunnistuse kasutamise võimalust ja oskust) või allkirjastada ja edastada vastava avalduse notari vahendusel.